Kuressaare lossipargis elavad nugised 17.06

Suur oli Saaremaa hobipiltniku üllatus, kui ta teisipäeva öösel juhuslikult Kuressaare lossiparki jalutama sattudes kohtus kahe vilka metsaasuka, nugisega.

Hobipiltnik Valmar Voolaidi fotosilm on metsnugist Saaremaal tabanud vaid üks kord ja seda ikkagi eheda looduse rüpes.

“Nugis on nüüd küll selline loom, kellega kohtumist ma linnas oodata ei oskaks,” nentis viimased seitse aastat hobi korras fotograafiaga tegelenud Valmar Voolaid. “Ju nad on, nagu rebasedki, metsast linna kergema elu peale tulnud,” lisas mees muiates.

Kas end saja viiekümne aasta vanusesse lossiparki sisse seadnud loomakeste näol on tegemist kivi- või metsnugistega, ei osanud Voolaid paraku täpsustada. Hämaruse tõttu ei jõudnud ta silmata vilgaste tegelaste rinnalaiku, mis kivinugisel on valge, metsnugisel aga kollakas-beež ning hoolimata püüdlustest ei õnnestunud tal alalhoidlikke neljajalgseid ka fotole jäädvustada. “Vallatud sellid lipsasid mind nähes nobedalt puuokstesse ja peitsid end oskuslikult ära. Ootasin neid seal oma veerand tundi, aga peidikust nad välja ei tulnudki,” pajatas Voolaid.

Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal, kes üles kasvanud Saaremaal Pöide vallas, ei pidanud aga inimese ja metsaelanikust nugise kohtumist Kuressaare lossipargis üllatavaks. Kaal põhjendas oma arvamust tõigaga, et on oma silmaga näinud kivinugist näiteks südaöö paiku suisa Saksamaal Müncheni kesklinnas. “Kui nugis elab juba miljonilinnas Münchenis, mis siis rääkida Kuressaare-sugusest väikelinnast, mis maailma mastaabis annab välja küla mõõdu,” põhjendas Kaal.

Loomaaia direktori teada elab Münchenis kivinugiseid lausa nii palju, et loomad tekitavad seal tõsiseid probleeme autojuhtmete läbinärimisega. Nugiste taolise tegevuse põhjus peituvat kas isolatsiooni lõhnas või jääkmagnetvälja ligitõmbavuses.

Kuna mets- ja kivinugise eluviis on suhteliselt sarnane, pole Mati Kaalu meelest välistatud, et Kuressaare lossipargiski kohtas harrastusfotograaf kivinugist. Küll aga ei usu suur loomatundja, et mõne nugise linnakolimisest midagi santi sünnib, kuna nende põhitoiduks on ikkagi hiired ja rotid.

Janne Nurmik, Meie Maa